Väikelapse 6 kiindumusetappi
Psühholoog Gordon Neufeld on loonud selge ja sügava arusaama lapse ja vanema vahelise kiindumuse arengust. Tema teooria kohaselt liigub laps läbi kuue järjestikuse etapi, milles iga järgnev loob aluse järgmisele. Kui varasem kiindumuse aste saab turvaliselt toetatud, siis lapsel on lihtsam liikuda järgmisesse.
Allolev pilt illustreerib neid kuut kiindumusetappi vanusevahemike kaupa:
0–1 aastat: Meeled
Beebid otsivad kontakti läbi meelte – puudutuse, maitse, lõhna, kuulmise ja nägemise. Nad tunnevad end turvaliselt ja lähedalt, kui kuulevad ema või isa häält, näevad tuttavat nägu või tunnevad kaisutust. Füüsiline kontakt loob esimese tugeva aluse kiindumusele.
1–2 aastat: Sarnasus
Laps hakkab imiteerima ja matkima oma lähedasi – nende kõnet, käitumist ja harjumusi. Lähedus väljendub selles, et ta soovib olla „nagu sina“. Nii kujuneb identiteet läbi sarnasuse nendega, kellega ta end seob.
2–3 aastat: Kuuluvus ja lojaalsus
Kolmandaks eluaastaks hakkab laps näitama soovi kuuluda ja olla truu oma lähedastele. Ta võib öelda „see on minu ema/isa“ ning ilmutada omanditunnet. Lojaalsus väljendub selles, et ta tahab järgida vanema reegleid ja teha samu asju, et kuuluda „meie“ hulka.
3–4 aastat: Tähtsus
Selles eas laps tahab tunda, et ta on eriline ja oluline. Ta otsib kinnitust, et teda hinnatakse ja armastatakse. Kui meenutate talle lugusid tema beebiajast või näitate pilte, tunneb ta end väärtuslikuna ja hoituna.
4–5 aastat: Armastus
Kui eelnevad tasandid on turvaliselt olemas, avaneb laps võimele sügavalt armastada. Ta võib väljendada hoolivust ja kaastunnet kõigi vastu, keda peab oluliseks. Sageli kuuleb selles eas last ütlemas: „Ma abiellun sinuga“ või „Ma armastan sind“.
5–6 aastat: Tõeliselt nähtud ja tuntud olemine
Kõige sügavam kiindumuse viis on lubada end tõeliselt nähtavaks ja tuntuks. Laps hakkab jagama oma mõtteid, tundeid ja saladusi. See on väga haavatav ja õrn koht, kuid kui laps tunneb end turvaliselt, kasvab side vanemaga sügavamaks kui kunagi varem.
Neufeldi teooria aitab mõista, et kiindumus ei teki üleöö – see on samm-sammuline protsess, kus iga etapp toetab järgmist. Kui laps saab kogeda kõiki neid astmeid turvaliselt ja hoitult, loob see tugeva aluse tema emotsionaalseks arenguks ja heaks suhteks oma vanematega.
